Mul oli väga huvitav lugeda pakutud artikleid, kuna tänase päevani ma arvasin, et mõistekaart ja mälukaart on üks ja sama asi, aga järelduskaartidest üldse ei ole kuulnud. Muide see ei seganud mind neid kaarte edukalt koostada : )
Uurides mälu- ja mõistekaartide erinevusi jõudsin järeldusele, et need erinevused on niivõrd hägused ja subjektiivsed, et eristada kahte tüüpi kaarte on teinekord väga ja väga raske.
Toon näitena ühe mõistekaadi:
Kaks päeva selle skeemi üle mediteerides, ma ikka ei oska vastata mis skeem see on!? Skeemil on tunnused mis omased nii mõiste- kui ka mälukaardile. Tegelikult mälukaardi tunnus on vaid üks - loogiline hierarhiline struktuur. Kas see mälukaardi tunnus üle kaalub teisi (mõistekaardi) tunnuseid?
Isegi kui eeldame, et hierarhiline struktuur on kõige tähtsam tunnus, siis me ikka vastata ei saa. Kuna loogika igaühel on individuaalne ning hierarhilist struktuuri iga inimene tunnetab ka oma moodi. Võib olla ülaltoodud skeemis mõni vaataja struktuuri ei näe?
Eraldi küsimus on terminoloogia (kus valitseb ka suur segadus), kas „mälukaart“ viitab sellele et kaart on mõeldud heaks meeldejätmiseks, aga mõistekaart ei pea olema kergesti meeldejäetav? Või termin „mõistekaart“ tähendab, et kaart koosneb erinevatest mõistetest, aga „mälukaardil“ mõisteid ei ole?
Ning kindlasti terminite paljusus viib segadusse - mõisteskeem, mõttekaart, mälukaart, ideekart, märksõnaskeem, meelekaart, teemakaart, järelduskaart – tundub, et neid on liiga palju.
Enda jaoks otsustasin niimoodi, et kõik need kaardid minu jaoks on lihtsalt „visuaalsed kaardid“. Pole ju eriti tähtis mis sõnaga ma kaardi nimetan ja kuidas joonistan –, see on minu loovuse ja nägemuse küsimus, peaasi et skeem oleks arusaadav.
Aga siin on minupoolsed definitsioonid kaartidele:
Mälukaart – visuaalne skeem, kus on olemas üks keskne mõiste ja loogiline hierarhiline struktuur. Tihti mälukaart on joonistatud käsitsi.
Mõistekaart – visuaalne skeem, mis koosneb erinevatest omavahel seotud mõistetest, hierarhiline struktuur puudub.
Järelduskaart – visuaalne skeem, mis näitab milliseid tagajärgi toob kaasa üks või teine otsus.
Milliseid vahendeid kasutada?
Mälukaartide osas olen solidaarne Tony Buzan’iga ja soovitan kasutada värvilisi pliiatseid! Mõiste- ja järelduskaartide koostamiseks sobib iga programm mis teile hästi tuttav ja oskab jooniseid teha: MS Word, MS PowerPoint, Google Docs Drawing, Photosop (ning loomulikult ka spetsiaalsed programmid, mis Ingrid suurepäraselt kirjeldas).
Isegi kui eeldame, et hierarhiline struktuur on kõige tähtsam tunnus, siis me ikka vastata ei saa. Kuna loogika igaühel on individuaalne ning hierarhilist struktuuri iga inimene tunnetab ka oma moodi. Võib olla ülaltoodud skeemis mõni vaataja struktuuri ei näe?
Eraldi küsimus on terminoloogia (kus valitseb ka suur segadus), kas „mälukaart“ viitab sellele et kaart on mõeldud heaks meeldejätmiseks, aga mõistekaart ei pea olema kergesti meeldejäetav? Või termin „mõistekaart“ tähendab, et kaart koosneb erinevatest mõistetest, aga „mälukaardil“ mõisteid ei ole?
Ning kindlasti terminite paljusus viib segadusse - mõisteskeem, mõttekaart, mälukaart, ideekart, märksõnaskeem, meelekaart, teemakaart, järelduskaart – tundub, et neid on liiga palju.
Enda jaoks otsustasin niimoodi, et kõik need kaardid minu jaoks on lihtsalt „visuaalsed kaardid“. Pole ju eriti tähtis mis sõnaga ma kaardi nimetan ja kuidas joonistan –, see on minu loovuse ja nägemuse küsimus, peaasi et skeem oleks arusaadav.
Aga siin on minupoolsed definitsioonid kaartidele:
Mälukaart – visuaalne skeem, kus on olemas üks keskne mõiste ja loogiline hierarhiline struktuur. Tihti mälukaart on joonistatud käsitsi.
Mõistekaart – visuaalne skeem, mis koosneb erinevatest omavahel seotud mõistetest, hierarhiline struktuur puudub.
Järelduskaart – visuaalne skeem, mis näitab milliseid tagajärgi toob kaasa üks või teine otsus.
Milliseid vahendeid kasutada?
Mälukaartide osas olen solidaarne Tony Buzan’iga ja soovitan kasutada värvilisi pliiatseid! Mõiste- ja järelduskaartide koostamiseks sobib iga programm mis teile hästi tuttav ja oskab jooniseid teha: MS Word, MS PowerPoint, Google Docs Drawing, Photosop (ning loomulikult ka spetsiaalsed programmid, mis Ingrid suurepäraselt kirjeldas).
ILmselt jäi sul tähelepanuta, et mõistekaardil on mõisteid ühendavatel joontel ka tähendus, nimelt kirjutatakse sinna tegusõnad. See võimaldab luua propositsioone (lauseid) ja mõistekaarti lugeda lausetena.
ReplyDelete