November 24, 2011

Teadmusjuhtimine. I moodul

Ülesanne 1: Loe läbi mooduli sissejuhatus ja õpiobjektid ja analüüsi esitatud käsitlusi. Kujunda esitatud käsitluste põhjal oma argumenteeritud lähenemine.

Pean tunnistama, et minu jaoks mõiste „Teadmusjuhtimine” oli täiseti uus. Lugemiseks pakutud materjalid olid huvitavad ja mõtlemapanevad, usun, et esmatutvus teadmusjuhtimisega on toimunud ja saan teha õpitust väikse kokkuvõtte.

Teadmusjuhtimise mõiste võeti kasutusele 1980ndate aastate teisel poolel ja selle kasutuselevõttu seostatakse Karl Wiigi nimega. Laialdasema leviku saavutas mõiste kasutamine 1990ndatel aastatel. Eksisteerib palju erinevaid lähenemisi, mudeleid teoreetilisi raamistikke. Näiteks Hedlund (1994) leiab, et teadmusjuhtimist võib käsitleda kui organisatsiooni teadmiste loomise, esitamise, säilitamise, ülekandmise, rakendamise ja kaitsmise protsesse.

Harry Scarborough jt (1999) defineerivad teadmusjuhtimist kui protsessi või praktilist tegevust teadmiste loomiseks, kogumiseks, jagamiseks ja kasutamiseks organisatsiooni õppimise ja tegevuse tõhustamiseks.

Roots jt. (2008) käsitlevad teadmusjuhtimist kui teadmiste loomise ja teadmusringluse protsessi juhtimist organisatsioonis. Nad leiavad, et teadmusjuhtimise idee tuumaks on teadmusringluse ja teadmuse avardumise tagamine organisatsioonis.

Eristatakse kolme selgelt eristunud teadmusjuhtimise arenguetappi. Igal etapil on erinevad rõhuasetused.

I arenguetapp – oli seotud eelkõige infotehnoloogiaga. Sellel perioodil tunnetasid suured rahvusvahelised konsultatsioonifirmad informatsiooni ja teadmiste olulisust organisatsioonide edukaks toimetulekuks.

II arenguetapil – tunnetati inimressursside olulisust ja lisandus kultuuridimensioon. Sellel arenguetapil kerkisid esile oluliste märksõnadena „õppiv organisatsioon“ ja „vaiketeadmised“. Peamiseks eesmärgiks oli lahendada probleem, kuidas muuta firmad õppivateks organisatsioonideks ning soodustada vastavaid pürgimusi, arendada reflekteerivaid arutelusid ja keerukuse mõistmist.

III arenguetapil – tunnetati otsisüsteemide loomise olulisust, mis olid seotud infodisaini ja struktuuriga ning taksonoomiate arengu ja rakendamisega. Põhiküsimuseks oli see, kuidas kirjeldada ja organiseerida sisu nii, et infokasutaja teaks selle olemasolust ja saaks sellele kiiresti ning kergesti kätte ning seda tulemuslikult kasutada. Selle perioodi märksõnadeks olid sisuhaldus, metaandmed ja taksonoomiad.

Teadmusjuhtimine on tihedalt seotud infojuhtimise ja dokumendihaldusega, juhtimisteooriaga, informatsioonilise infrastruktuuri käsitlustega, õppimise psühholoogiaga, epistemoloogiaga, eetikaga, jne.

Oluline on siiski eristada infojuhtimise ning teadmusjuhtimise mõistet. Infojuhtimise mõiste võeti kasutusele 1970ndate aastate keskel ja infojuhtimise peamine eesmärk on tagada õige informatsioon, õigel ajal ja kohas. Infojuhtimine keskendub informatsiooni tõhusale haldamisele ja juhtimisele. Infojuhtimise olulisteks koostisosadeks peetakse infovajaduse väljaselgitamist, info hankimist erinevatest allikatest, info organiseerimist ja säilitamist kiire leitavuse ja kasutamise tagamiseks.

Teadmusjuhtimise tähelepanukeskmes on teadmised/teadmus. Kui informatsiooni on võimalik salvestada erinevatel andmekandjatel, siis teadmus on lahutamatult seotud inimestega ja see võimaldab inimestel efektiivselt tegutseda.

Paljud teoreetikud on koostanud teadmiste tüpoloogiaid ja näevad informatsiooni ühe lülina hierarhias:

  • Andmed (Data)
  • Informatsioon (Information)
  • Teadmised (Knowledge)
  • Teadmus/tarkus (Wisdom)

Informatsioon muutub teadmiseks/teadmuseks alles inimese ajus selle info läbiseedimise tulemusena. Informatsioon on midagi objektiivset ja meie teadvusest sõltumatut ja kõigi jaoks üks. Seega teadmine on see subjektiivne arusaamine ja iga inimese jaoks erinev, mille antud info igaühe ajus toodab.

Ülesanne 2: Artikli analüüs. „The nonsense of 'knowledge management” T.D. Wilson

Oma kriitilises artiklis „The nonsense of 'knowledge management” T.D. Wilson arutleb sellest kas Teadmusjuhtimine on reaalselt vajav ja aktuaalne teadusharu, või kunstlikult loodud vajadus ärikonsultantide poolt?

Autor rõhutab, et tuleb teha erinevust „informatsiooni” ja „teadmuse” vahel. Teadmus on mentaalsete protsesside tulemus – mõistmine, arusaamine, õppimine – kõik need protsessid toimuvad meie sees, meie teadvuses.

Informatsioon ja andmed on välised, nad asuvad meie teadvuse väljaspool, see on artiklid, kirjad, raamatud, dokumentatsioon, e-mailid jne – need asjad võivad olla juhitud, me võime neid erineval viisil kombineerida ja organiseeria.

Teadmus ei saa olla juhitud, ta on suurel määral alateadlik! Autor märgib, et kahjuks tihti ei tehta erinevust „teadmus” ja „informatsiooni” vahel ja kasutataks neid teeneid sünonüümina.

Autor võrdleb kaks mõistet „infojuhtimine” ja „teadmusjuhtimine” ja leiab, et terminit „teadmusjuhtimine” kasutatakse ja mõistakse väga erineval viisil, – erinevate inimeste ja organisatsioonide jaoks see termin omab erinevat tähendust, tihti teadmusjuhtimist kasutatakse infojuhtimise sünonüümina.

Tihti organisatsioonides mõistatakse „teadmusjuhtimist” väga kitsalt – informatsiooni jagamise protsessina. Samas autor märgib, et teadmusjuhtimise eesmärgid ja ideaalid on utoopilised ja neid äärmiselt raske praktikal saavutada.

April 28, 2011

Individuaalse ja rühmatöö teemad

Rümatööd teeme Juliaga, Tallinna Polütehnikumis. Teema "E-õppe hetkeolukord Tallinna Polütehnikumis".  Kontakt: kirjutage siia postitusse.

Individuaalse tööna analüüsin Tallinna Pedagoogilises Seminaris loodud kursust:  „Noorsootöötajale alkoholist ja tubakast“  http://www.tps.edu.ee/materjalid/alkohol_tubakas/

April 8, 2011

9. nädala kodutöö. Kuus mütsi

Edward de Bono meetod „Kuus mütsi“ mulle juba ammu tuttav, osalesin ise paar korda loengustes, kus see meetod oli auditoorselt kasutatud. E-õppes seda meetodit just hiljuti kasutas Mart Laanpere, et tekitada arutelu aktiivõppe definitsiooni üle: http://lepress.net/martlaanpere/2011/02/20/1-kodutoo-aktiivoppe-definitsioon/

Mulle see meetod väga meeldib, kuna ta alati tekitab õhinat, ning tõepoolest stimuleerib loovat mõtlemist - müts annab sulle õiguse kas olla agressiivselt kriitiline või naiivne ja kergemeelne, pakkuda mitteteostatavaid utoopilisi ideid, või väljendada mõtteid mida tavaliselt sulle ei ole omased. Ühesõnaga lihtne, sümpaatne ja töötav meetod et arendada „thinking outside the box“

E-õppes seda meetodit võiks kasutada näiteks rühmadesse jagamiseks. Püstitatakse probleem, ning selle probleemi kohta antakse kuus väidet (iga väide vastab teatud mütsile), õppijad valivad mis väide neile kõige rohkem omane, sama väidet valinud õppijad moodutavad rühma.

Veel üks stsenaarium võib olla realiseeritud Google Docs kaudu, antakse probleem/küsimus, ning luuakse 6 dokumenti, kuhu õppijad kirjutavad oma mõtted. Google Docs toetab värvilisi lehti, seega välja näeb ilusti: nt punane müts.

April 2, 2011

8. nädala kodutöö. Õues- ja m-õpe

Loetud artiklitest jäi kõlama mõte, et tehnoloogia pärast inimesed kaugenenud loodusest, aga nüüd m-õppe kaudu tehnoloogia aitab uuesti loodusele lähedasem olla. Õppimine vabas õhus, tihedalt kokku puutudes reaalmaailmaga ja loodusega, kindlasti soodustab motivatsiooni tõusu, huvi ja heameele tekkimist. Ise olen mitu korda osalenud õuesõppes ning jäid vaid positiivsed muljed.

Näitena valisin GPS-mängu ShutterSpot, ise olen selles mängus ka mänginud. Reeglid - mängujuht annab ette komplekti fotosid; mängijad peavad ära arvama, kus iga pilt tehtud ja külastama neid kohti, saates võimalikult täpsed koordinaadid.

Võimalikud uurimisküsimused sõnastatud järgmiselt:

Millised uued oskused ja teadmised koguvad osalejad ShutterSpot mängu jooksul?
Meetod: intervjuu

Kuivõrd erinevalt tajuvad selle mängu õpilubavusi lapsed (4-5 klass) ja täiskasvanud mängijad?
Meetod: intervjuu

Mõlema küsimuse puhul meetodiks valisin intervjuu, kuna intervjuu käigus on võimalik sügavamalt probleemi uurida ja rohkem infot koguda (nähtavad ka inimeste emotsioonid, hääle toon).

7. nädala ülesanne, Enesejuhitud õppimine

Mõiste „enesejuhitud õppija“ minu jaoks on lahutamata seotud mõistega „enesejuhitud isiksus“, ehk minu arust enesejuhitud õppimine eeldab, et inimene on saavutanud teatud taseme oma intellektuaalses, sotsiaalses ning vaimses arengus. Ehk teiste sõnadega - infantiilne, laisk ja organiseerimata inimene ei või olla enesejuhitud õppija. Mina usun, et enesearendamine ja enesetunnetamine viib enesejuhitavusele (nii igapäevases elus kui ka õppimises). Seega mulle tundub ei saa vaadelda enesejuhitud õppimist isiksuse üldisest arengust eraldi. See minu lihtne mõte on esitatud allpool skeemina:


Mina arvan, et e-kursuse loomisel kõik need punktid (vajaduse korral) võivad olla arvesse võetud ja realiseeritud. Eelkõige kursuse disainer peab muretsema selle eest, et õppijal oleks võimalikult palju võimalusi otsuseid ja valikuid teha
Mida rohkem õppija valib ise, seda …
·         rohkem ta tunneb ennast autonoomseks;
·         suurem vastutust  tunneb ta oma valikute ja otsuste eest;
·         suurem tema huvi õppimise vastu ja seda kõrgem õpimotivatsioon;
·         suurem rahulolu õppimisega.
– näiteks võib pakkuda õppijale valida kodutööde teemasid, erinevaid õppematerjale,  nende läbimise järjekorda,  hindamismeetodeid, õpivahendeid.
Kindlasti ka eneserefleksioon soodustab enesejuhitavust. Aga panema õppijaid reflekteerima peab õpetaja delikaatselt ning ideaalis vabatahtlikkuse alusel. Mulle tundub, et refleksioon on sihuke peen asi, et seda ei tohi peale suruda, õpetaja peab küll õppija refleksiooni soodustama, julgustama, toetama, aga mitte nõudma!
Minu jaoks reflekteerimine on teatud mõttes isegi intiimne protsess, - aus vestlus iseendega, ning kui pean oma reflektsiooni tulemusi avalikustama (ning lisaks kui mind hinnatakse selle refleksiooni põhjal), siis lõpuni aus ja objektiivne refleksioon mul ei tule välja – kipun oma tugevaid külgi üles puhuma ja puuduseid maha vaikima (mis tegelikult ka pole paha: )

March 23, 2011

6. nädala ülesanne, rühmatöö analüüs

Tere! Lubasin endale kodutööd pisut modifitseerida, ning arutleda üldiselt oma kogemustest seoses (kaug-) rühmatöödega.
 
Igas pedagoogilises õpikus rõhutatakse sellele kui vahva, tõhus ja efektiivne meetod on rühmatöö . Vaid minu kogemus näitab, et õppijad väga tihti ei tunne entusiasmi seoses rühmatööga, võtavad seda formaalselt ja teevad ebakvaliteetselt. Sellise rühmatöö tulemusena on produkt, mis ei ole vajalik kellelegi: mitte õppejõule ega rühmatöös osalejatele. Hakkasin mõtlema miks nii toimib? Miks nii paljulubav ja tõhus meetod nagu rühmatöö ei too rõõmu ja ei saavuta oma eesmärki?
Minu arust peamised põhjused on järgmised:
  • Rühmatöid korraldatakse liiga palju! Õppijad on lihtsalt neist tüdinud.
  • Õppejõud ei seleta piisavalt miks seda tööd tehakse just rühmas? Miks mitte individuaalselt?
  • Õppejõud ei seleta piisavalt rühmatöö eesmärki ja mida õppijad rühmatöö tulemusena õpivad, kogevad, saavutavad.
  • Õppijad ei ole kaasatud rühmatöö planeerimisele: kõik antakse ette (ülevalt alla): teema, tähtaeg, oodatava tulemuse vorm.
  • Õppejõud ei paku piisavalt toetust rühmade moodustamisel, tekkivate probleemide lahendamisel, küsimuste vastamisel.
  • Rühmatöö lõpus õppijad ei saa õppejõult tagasisidet.
  • Õppijad ei oma piisavalt rühmatöö oskusi (kuidas rühmi moodustada, ülesandeid jagada, oma tegevust planeerida, ennast motiveerida jne.)
 
Millised raskused ilmnesid rühmatööd tehes?
 ülesannete jagamisega
 
Min arvan, et rühmatöö oleks sujuv, siis ülesannete jagamisel peaks kehtima üks lihtne printsiip, – igaüks valib endale seda tegevust, mida ta oskab paremini teha, või kui näiteks teadmised /oskused on sarnased (või üldse puuduvad), siis igaüks võtab see, mille vastu ta tunneb huvi.
Üks levinud viis ülesandeid jagada, kui keegi rühmas võtab liidri rolli ja jagab ülesandeid ise: „sina teed seda osa, sina seda“... jne. Lihtne ja kiire meetod, mis töötab hästi kui inimesed rühmatööst ei ole huvitatud ja neil vahet ei ole mida teha.
 
Millised tegurid on olulised, et kujuneks jagatud arusaamine rühmas?
  • Eelkõige omavaheline kommunikatsioon, inimesed ei vaiki, vaid arutlevad ülesande olemust;
  • Ülesande kirjalik fikseerimine (kas foorumis, blogis, ühisdokumendis) - et kõik rühmaliikmed saaksid sellega tutvuda, täiendada ja küsimusi esitada;
  • Suhtlemine õppejõuga, - vajadusel alati saab õppejõult täpsustada kui ülesandes on midagi ebaselge;
  • Õppejõu poolt korrektne ja konkreetne ülesande sõnastamine.
Milline on õpikeskkonna valiku ja selle funktsionaalsuste roll rühmas jagatud arusaamise kujunemisel? Keskkond peab olema lihtne, ideaalis tuttav kõigile rümakaaslastele. Ning kindlasti peab lubama kommunikeerida (foorumis, ühisdokumendis, blogis)

March 13, 2011

5.nädala ülesanne. Uurimuslik õpe

Tere! Üks uurimusliku õppe situatsioon minu valdkonnas:

Situatsioon: Tihti minult küsitakse millised tasuta alternatiivid on olemas Word (Excel, PowerPoint) programmile.
Õppijate eelteadmised: MS Wordi tavakasutaja

Probleemi määratlemine
MS Word programm on tasuline ning õppijad on huvitatud võimalusest kasutada tekstitöötlust tasuta.
Millised vabavaralised programmid on olemas?
Kas tasuta tarkvara pakub samalaadseid võimalusi tekstitöötluses nagu tasuline MS Word?

Uurimisküsimuste sõnastamine
Küsin milliseid tekstitöötluse vabavaralisi programme õppijad teavad?
Kui vastust ei ole, siis annan teada, et enamtuntud tasuta tarkavarapakett on OpenOffice.org
Edasi palun õppijaid pakkuda neid operatsioone mida tekstitöötluse programm peab olema suuteline tegema ja mida üritame OO Writeris üles leida ja katsetada. Fikseerin operatsioonid ekraanile:
näiteks on pakutud:
· reavahe määramine
· lehtede numereerimine
· piltide pööramine ja lõikamine
· tabeli lisamine
· jne

Hüpoteesi püstitamine
Eeldame, et OO Writer on suuteline teostama pakutud operatsioone sama hästi kui MS Word.

Uuringu planeerimine ja läbiviimine
Annan 30-45 minutit aega, et õppijad võiksid OO Writeri iseseisvalt uurida ja vastavaid operatsioone üles leida.
Õppijad töötavad grupis (2-3 inimest)
Annan vihje, et internetist saab leida Writeri kohta õppematerjale.

Tulemuste analüüs ja tõlgendamine
Küsin kas ja kuidas õnnestus Writeris loetletud operatsioonidega hakkama saada?
Iga grupp näitab kuidas nemad teatud operatsiooni teostanud (kas menüüst, nupuribast, kiirklahvidega, parema hiireklõpsuga...?) Minupoolsed kommentaarid.

Järelduste esitamine
Vaba arutelu, - kui mugav ja kiire tundub OO Writer?

Haridustehnoloogiliste vahenditega toetamine
Arvuti ja OO Writer
Õppijad otsivad lisaõppematerjal internetist
Kinnitamiseks võib anda ülesande kirjutada oma blogisse väikese sissekande OO Writeri kohta (kui palju meeldis, kui mugav tundub, kui kiire jne)