Individuaalse ja rühmatöö teemad

Rümatööd teeme Juliaga, Tallinna Polütehnikumis. Teema "E-õppe hetkeolukord Tallinna Polütehnikumis".  Kontakt: kirjutage siia postitusse.

Individuaalse tööna analüüsin Tallinna Pedagoogilises Seminaris loodud kursust:  „Noorsootöötajale alkoholist ja tubakast“  http://www.tps.edu.ee/materjalid/alkohol_tubakas/

9. nädala kodutöö. Kuus mütsi

Edward de Bono meetod „Kuus mütsi“ mulle juba ammu tuttav, osalesin ise paar korda loengustes, kus see meetod oli auditoorselt kasutatud. E-õppes seda meetodit just hiljuti kasutas Mart Laanpere, et tekitada arutelu aktiivõppe definitsiooni üle: http://lepress.net/martlaanpere/2011/02/20/1-kodutoo-aktiivoppe-definitsioon/

Mulle see meetod väga meeldib, kuna ta alati tekitab õhinat, ning tõepoolest stimuleerib loovat mõtlemist - müts annab sulle õiguse kas olla agressiivselt kriitiline või naiivne ja kergemeelne, pakkuda mitteteostatavaid utoopilisi ideid, või väljendada mõtteid mida tavaliselt sulle ei ole omased. Ühesõnaga lihtne, sümpaatne ja töötav meetod et arendada „thinking outside the box“

E-õppes seda meetodit võiks kasutada näiteks rühmadesse jagamiseks. Püstitatakse probleem, ning selle probleemi kohta antakse kuus väidet (iga väide vastab teatud mütsile), õppijad valivad mis väide neile kõige rohkem omane, sama väidet valinud õppijad moodutavad rühma.

Veel üks stsenaarium võib olla realiseeritud Google Docs kaudu, antakse probleem/küsimus, ning luuakse 6 dokumenti, kuhu õppijad kirjutavad oma mõtted. Google Docs toetab värvilisi lehti, seega välja näeb ilusti: nt punane müts.

8. nädala kodutöö. Õues- ja m-õpe

Loetud artiklitest jäi kõlama mõte, et tehnoloogia pärast inimesed kaugenenud loodusest, aga nüüd m-õppe kaudu tehnoloogia aitab uuesti loodusele lähedasem olla. Õppimine vabas õhus, tihedalt kokku puutudes reaalmaailmaga ja loodusega, kindlasti soodustab motivatsiooni tõusu, huvi ja heameele tekkimist. Ise olen mitu korda osalenud õuesõppes ning jäid vaid positiivsed muljed.

Näitena valisin GPS-mängu ShutterSpot, ise olen selles mängus ka mänginud. Reeglid - mängujuht annab ette komplekti fotosid; mängijad peavad ära arvama, kus iga pilt tehtud ja külastama neid kohti, saates võimalikult täpsed koordinaadid.

Võimalikud uurimisküsimused sõnastatud järgmiselt:

Millised uued oskused ja teadmised koguvad osalejad ShutterSpot mängu jooksul?
Meetod: intervjuu

Kuivõrd erinevalt tajuvad selle mängu õpilubavusi lapsed (4-5 klass) ja täiskasvanud mängijad?
Meetod: intervjuu

Mõlema küsimuse puhul meetodiks valisin intervjuu, kuna intervjuu käigus on võimalik sügavamalt probleemi uurida ja rohkem infot koguda (nähtavad ka inimeste emotsioonid, hääle toon).

7. nädala ülesanne, Enesejuhitud õppimine

Mõiste „enesejuhitud õppija“ minu jaoks on lahutamata seotud mõistega „enesejuhitud isiksus“, ehk minu arust enesejuhitud õppimine eeldab, et inimene on saavutanud teatud taseme oma intellektuaalses, sotsiaalses ning vaimses arengus. Ehk teiste sõnadega - infantiilne, laisk ja organiseerimata inimene ei või olla enesejuhitud õppija. Mina usun, et enesearendamine ja enesetunnetamine viib enesejuhitavusele (nii igapäevases elus kui ka õppimises). Seega mulle tundub ei saa vaadelda enesejuhitud õppimist isiksuse üldisest arengust eraldi. See minu lihtne mõte on esitatud allpool skeemina:

Mina arvan, et e-kursuse loomisel kõik need punktid (vajaduse korral) võivad olla arvesse võetud ja realiseeritud. Eelkõige kursuse disainer peab muretsema selle eest, et õppijal oleks võimalikult palju võimalusi otsuseid ja valikuid teha

Mida rohkem õppija valib ise, seda …

·         rohkem ta tunneb ennast autonoomseks;

·         suurem vastutust  tunneb ta oma valikute ja otsuste eest;

·         suurem tema huvi õppimise vastu ja seda kõrgem õpimotivatsioon;

·         suurem rahulolu õppimisega.

– näiteks võib pakkuda õppijale valida kodutööde teemasid, erinevaid õppematerjale,  nende läbimise järjekorda,  hindamismeetodeid, õpivahendeid.

Kindlasti ka eneserefleksioon soodustab enesejuhitavust. Aga panema õppijaid reflekteerima peab õpetaja delikaatselt ning ideaalis vabatahtlikkuse alusel. Mulle tundub, et refleksioon on sihuke peen asi, et seda ei tohi peale suruda, õpetaja peab küll õppija refleksiooni soodustama, julgustama, toetama, aga mitte nõudma!
Minu jaoks reflekteerimine on teatud mõttes isegi intiimne protsess, - aus vestlus iseendega, ning kui pean oma reflektsiooni tulemusi avalikustama (ning lisaks kui mind hinnatakse selle refleksiooni põhjal), siis lõpuni aus ja objektiivne refleksioon mul ei tule välja – kipun oma tugevaid külgi üles puhuma ja puuduseid maha vaikima (mis tegelikult ka pole paha: )

6. nädala ülesanne, rühmatöö analüüs

Tere! Lubasin endale kodutööd pisut modifitseerida, ning arutleda üldiselt oma kogemustest seoses (kaug-) rühmatöödega.

 

Igas pedagoogilises õpikus rõhutatakse sellele kui vahva, tõhus ja efektiivne meetod on rühmatöö . Vaid minu kogemus näitab, et õppijad väga tihti ei tunne entusiasmi seoses rühmatööga, võtavad seda formaalselt ja teevad ebakvaliteetselt. Sellise rühmatöö tulemusena on produkt, mis ei ole vajalik kellelegi: mitte õppejõule ega rühmatöös osalejatele. Hakkasin mõtlema miks nii toimib? Miks nii paljulubav ja tõhus meetod nagu rühmatöö ei too rõõmu ja ei saavuta oma eesmärki?

Minu arust peamised põhjused on järgmised:

• Rühmatöid korraldatakse liiga palju! Õppijad on lihtsalt neist tüdinud.
• Õppejõud ei seleta piisavalt miks seda tööd tehakse just rühmas? Miks mitte individuaalselt?
• Õppejõud ei seleta piisavalt rühmatöö eesmärki ja mida õppijad rühmatöö tulemusena õpivad, kogevad, saavutavad.
• Õppijad ei ole kaasatud rühmatöö planeerimisele: kõik antakse ette (ülevalt alla): teema, tähtaeg, oodatava tulemuse vorm.
• Õppejõud ei paku piisavalt toetust rühmade moodustamisel, tekkivate probleemide lahendamisel, küsimuste vastamisel.
• Rühmatöö lõpus õppijad ei saa õppejõult tagasisidet.
• Õppijad ei oma piisavalt rühmatöö oskusi (kuidas rühmi moodustada, ülesandeid jagada, oma tegevust planeerida, ennast motiveerida jne.)

 

Millised raskused ilmnesid rühmatööd tehes?

 ülesannete jagamisega

 

Min arvan, et rühmatöö oleks sujuv, siis ülesannete jagamisel peaks kehtima üks lihtne printsiip, – igaüks valib endale seda tegevust, mida ta oskab paremini teha, või kui näiteks teadmised /oskused on sarnased (või üldse puuduvad), siis igaüks võtab see, mille vastu ta tunneb huvi.

Üks levinud viis ülesandeid jagada, kui keegi rühmas võtab liidri rolli ja jagab ülesandeid ise: „sina teed seda osa, sina seda“... jne. Lihtne ja kiire meetod, mis töötab hästi kui inimesed rühmatööst ei ole huvitatud ja neil vahet ei ole mida teha.

 

Millised tegurid on olulised, et kujuneks jagatud arusaamine rühmas?

• Eelkõige omavaheline kommunikatsioon, inimesed ei vaiki, vaid arutlevad ülesande olemust;
• Ülesande kirjalik fikseerimine (kas foorumis, blogis, ühisdokumendis) - et kõik rühmaliikmed saaksid sellega tutvuda, täiendada ja küsimusi esitada;
• Suhtlemine õppejõuga, - vajadusel alati saab õppejõult täpsustada kui ülesandes on midagi ebaselge;
• Õppejõu poolt korrektne ja konkreetne ülesande sõnastamine.

Milline on õpikeskkonna valiku ja selle funktsionaalsuste roll rühmas jagatud arusaamise kujunemisel? Keskkond peab olema lihtne, ideaalis tuttav kõigile rümakaaslastele. Ning kindlasti peab lubama kommunikeerida (foorumis, ühisdokumendis, blogis)

5.nädala ülesanne. Uurimuslik õpe

Tere! Üks uurimusliku õppe situatsioon minu valdkonnas:

Situatsioon: Tihti minult küsitakse millised tasuta alternatiivid on olemas Word (Excel, PowerPoint) programmile.
Õppijate eelteadmised: MS Wordi tavakasutaja

Probleemi määratlemine
MS Word programm on tasuline ning õppijad on huvitatud võimalusest kasutada tekstitöötlust tasuta.
Millised vabavaralised programmid on olemas?
Kas tasuta tarkvara pakub samalaadseid võimalusi tekstitöötluses nagu tasuline MS Word?

Uurimisküsimuste sõnastamine
Küsin milliseid tekstitöötluse vabavaralisi programme õppijad teavad?
Kui vastust ei ole, siis annan teada, et enamtuntud tasuta tarkavarapakett on OpenOffice.org
Edasi palun õppijaid pakkuda neid operatsioone mida tekstitöötluse programm peab olema suuteline tegema ja mida üritame OO Writeris üles leida ja katsetada. Fikseerin operatsioonid ekraanile:
näiteks on pakutud:
· reavahe määramine
· lehtede numereerimine
· piltide pööramine ja lõikamine
· tabeli lisamine
· jne

Hüpoteesi püstitamine
Eeldame, et OO Writer on suuteline teostama pakutud operatsioone sama hästi kui MS Word.

Uuringu planeerimine ja läbiviimine
Annan 30-45 minutit aega, et õppijad võiksid OO Writeri iseseisvalt uurida ja vastavaid operatsioone üles leida.
Õppijad töötavad grupis (2-3 inimest)
Annan vihje, et internetist saab leida Writeri kohta õppematerjale.

Tulemuste analüüs ja tõlgendamine
Küsin kas ja kuidas õnnestus Writeris loetletud operatsioonidega hakkama saada?
Iga grupp näitab kuidas nemad teatud operatsiooni teostanud (kas menüüst, nupuribast, kiirklahvidega, parema hiireklõpsuga...?) Minupoolsed kommentaarid.

Järelduste esitamine
Vaba arutelu, - kui mugav ja kiire tundub OO Writer?

Haridustehnoloogiliste vahenditega toetamine
Arvuti ja OO Writer
Õppijad otsivad lisaõppematerjal internetist
Kinnitamiseks võib anda ülesande kirjutada oma blogisse väikese sissekande OO Writeri kohta (kui palju meeldis, kui mugav tundub, kui kiire jne)

4. nädala ülesanne. Mälu-, mõiste- ja järelduskaardid

Mul oli väga huvitav lugeda pakutud artikleid, kuna tänase päevani ma arvasin, et mõistekaart ja mälukaart on üks ja sama asi, aga järelduskaartidest üldse ei ole kuulnud. Muide see ei seganud mind neid kaarte edukalt koostada : )

Uurides mälu- ja mõistekaartide erinevusi jõudsin järeldusele, et need erinevused on niivõrd hägused ja subjektiivsed, et eristada kahte tüüpi kaarte on teinekord väga ja väga raske.

Toon näitena ühe mõistekaadi:

Kaks päeva selle skeemi üle mediteerides, ma ikka ei oska vastata mis skeem see on!? Skeemil on tunnused mis omased nii mõiste- kui ka mälukaardile. Tegelikult mälukaardi tunnus on vaid üks - loogiline hierarhiline struktuur. Kas see mälukaardi tunnus üle kaalub teisi (mõistekaardi) tunnuseid?

Isegi kui eeldame, et hierarhiline struktuur on kõige tähtsam tunnus, siis me ikka vastata ei saa. Kuna loogika igaühel on individuaalne ning hierarhilist struktuuri iga inimene tunnetab ka oma moodi. Võib olla ülaltoodud skeemis mõni vaataja struktuuri ei näe?

Eraldi küsimus on terminoloogia (kus valitseb ka suur segadus), kas „mälukaart“ viitab sellele et kaart on mõeldud heaks meeldejätmiseks, aga mõistekaart ei pea olema kergesti meeldejäetav? Või termin „mõistekaart“ tähendab, et kaart koosneb erinevatest mõistetest, aga „mälukaardil“ mõisteid ei ole?

Ning kindlasti terminite paljusus viib segadusse - mõisteskeem, mõttekaart, mälukaart, ideekart, märksõnaskeem, meelekaart, teemakaart, järelduskaart – tundub, et neid on liiga palju.

Enda jaoks otsustasin niimoodi, et kõik need kaardid minu jaoks on lihtsalt „visuaalsed kaardid“. Pole ju eriti tähtis mis sõnaga ma kaardi nimetan ja kuidas joonistan –, see on minu loovuse ja nägemuse küsimus, peaasi et skeem oleks arusaadav.

Aga siin on minupoolsed definitsioonid kaartidele:

Mälukaart – visuaalne skeem, kus on olemas üks keskne mõiste ja loogiline hierarhiline struktuur. Tihti mälukaart on joonistatud käsitsi.

Mõistekaart – visuaalne skeem, mis koosneb erinevatest omavahel seotud mõistetest, hierarhiline struktuur puudub.

Järelduskaart – visuaalne skeem, mis näitab milliseid tagajärgi toob kaasa üks või teine otsus.

Milliseid vahendeid kasutada?

Mälukaartide osas olen solidaarne Tony Buzan’iga ja soovitan kasutada värvilisi pliiatseid! Mõiste- ja järelduskaartide koostamiseks sobib iga programm mis teile hästi tuttav ja oskab jooniseid teha: MS Word, MS PowerPoint, Google Docs Drawing, Photosop (ning loomulikult ka spetsiaalsed programmid, mis Ingrid suurepäraselt kirjeldas).