4. nädala ülesanne. Mälu-, mõiste- ja järelduskaardid

Mul oli väga huvitav lugeda pakutud artikleid, kuna tänase päevani ma arvasin, et mõistekaart ja mälukaart on üks ja sama asi, aga järelduskaartidest üldse ei ole kuulnud. Muide see ei seganud mind neid kaarte edukalt koostada : )

Uurides mälu- ja mõistekaartide erinevusi jõudsin järeldusele, et need erinevused on niivõrd hägused ja subjektiivsed, et eristada kahte tüüpi kaarte on teinekord väga ja väga raske.

Toon näitena ühe mõistekaadi:

Kaks päeva selle skeemi üle mediteerides, ma ikka ei oska vastata mis skeem see on!? Skeemil on tunnused mis omased nii mõiste- kui ka mälukaardile. Tegelikult mälukaardi tunnus on vaid üks - loogiline hierarhiline struktuur. Kas see mälukaardi tunnus üle kaalub teisi (mõistekaardi) tunnuseid?

Isegi kui eeldame, et hierarhiline struktuur on kõige tähtsam tunnus, siis me ikka vastata ei saa. Kuna loogika igaühel on individuaalne ning hierarhilist struktuuri iga inimene tunnetab ka oma moodi. Võib olla ülaltoodud skeemis mõni vaataja struktuuri ei näe?

Eraldi küsimus on terminoloogia (kus valitseb ka suur segadus), kas „mälukaart“ viitab sellele et kaart on mõeldud heaks meeldejätmiseks, aga mõistekaart ei pea olema kergesti meeldejäetav? Või termin „mõistekaart“ tähendab, et kaart koosneb erinevatest mõistetest, aga „mälukaardil“ mõisteid ei ole?

Ning kindlasti terminite paljusus viib segadusse - mõisteskeem, mõttekaart, mälukaart, ideekart, märksõnaskeem, meelekaart, teemakaart, järelduskaart – tundub, et neid on liiga palju.

Enda jaoks otsustasin niimoodi, et kõik need kaardid minu jaoks on lihtsalt „visuaalsed kaardid“. Pole ju eriti tähtis mis sõnaga ma kaardi nimetan ja kuidas joonistan –, see on minu loovuse ja nägemuse küsimus, peaasi et skeem oleks arusaadav.

Aga siin on minupoolsed definitsioonid kaartidele:

Mälukaart – visuaalne skeem, kus on olemas üks keskne mõiste ja loogiline hierarhiline struktuur. Tihti mälukaart on joonistatud käsitsi.

Mõistekaart – visuaalne skeem, mis koosneb erinevatest omavahel seotud mõistetest, hierarhiline struktuur puudub.

Järelduskaart – visuaalne skeem, mis näitab milliseid tagajärgi toob kaasa üks või teine otsus.

Milliseid vahendeid kasutada?

Mälukaartide osas olen solidaarne Tony Buzan’iga ja soovitan kasutada värvilisi pliiatseid! Mõiste- ja järelduskaartide koostamiseks sobib iga programm mis teile hästi tuttav ja oskab jooniseid teha: MS Word, MS PowerPoint, Google Docs Drawing, Photosop (ning loomulikult ka spetsiaalsed programmid, mis Ingrid suurepäraselt kirjeldas).

3. nädala ülesanne - biheivioristlik õpidisain

Mina suhtun biheivioristlike õpimudelisse positiivselt, kuna arvutiõppes see mudel  leiab palju rakendamist. Tegelikult iga uue programmi õppimine ongi biheivioristlik tegevus:  tavaliselt hakkab kasutaja vajutama kõiki nuppe ja jälgib kuidas programm reageerib ja mis ekraanil toimub. Niimoodi avastab ta vajalikke nuppe ja nippe; mitu korda neid kasutades jäävad nad meelde ja oskus automatiseerub. Tavaliselt kasutaja eriti ei süvene sellesse kuidas tehniliselt  programm töötab, piisab teadmisest, et kui vajutan näiteks disketti nupule, siis mulle pakutakse oma tööd salvestada. Klassikaline  biheiviorism:  stiimul – reaktsioon.

Kuna ise olen kiirklahvide suur fänn, siis minu õpidisaini idee on seotud shortcut’ide õppimisega. Aluseks võtsin Sireti poolt pakutud mäng Eesti linnadega, mis mulle väga meeldis. 

Mäng  CTRL+?

Kes õpib? MS Word, MS Excel (vajadusel muu programmi) õppija
Mida õpib? Programmi põhilisi kiirklahvikombinatsioone
Kuidas treenitakse?

Eelkõige pakutakse teooriat. Näidatakse kiirklahvikombinatsioone ja seletatakse miks vastav kombinatsioon on valitud (nt CTRL+B, B-Bold rasvane šrift; CTRL+L, L- left vasakule joondamine jne). Peale teooriat pakutakse ennast proovile panna - ekraanile ilmub käsk ning õppija peab sisestama klaviatuurilt vastava kombinatsiooni, arvuti koheselt annab tagasiside – kas vastus on õige või vale. Vale kombinatsiooni puhul pakutakse uuesti proovida kuni õige kombinatsioon on sisestatud.

Kordamine?
Jah. Õppija saab harjutust korrata
Kuidas stimuleeritakse õppimist (negatiivne või positiivne tagasiside)?
Antakse mõlemad tagasisided
Interaktiivsus?
Interaktiivsus õppija ja arvuti vahel, arvuti annab tagasiside iga kombinatsiooni kohta.
Võistlusmoment?
Programm arvutab punktisumma, seega võistlus moment olemas.

2. nädal - iPadi lubavuste hindamine

Pean kohe tunnistama, et ise iPad’iga ei ole kunagi töötanud, seega minu seisukoht baseerub teoorial ja fantaasial, mitte praktikal. Mina arvan, et kindlasti iPad’il on suured lubavused õppimiseks (muide nagu igal arvutil). Võrreldes iPadi tavalise läpakaga ei märganud ma suuri erinevusi funktsionaalsuse osas – saab ju tavalise läpakaga sama moodi surfata internetis, saata kirju, vaadata ja organiseerida oma pilte, videosid, lugeda raamatuid jne. Ühesõnaga mulle tundub, et põhimõtteliselt iPadi lubavused õppimiseks ei erine palju tavalse arvuti lubavustest.

Allpool minu lühike seisukoht iga küsimuse kohta:

ipadi kasutamine on lihtne –minu arust see ongi iPad’i kõige tugevam koht, arvuti ühe klahviga, on ju vahva! : ) Ning kindlasti tuleb mainida, et peale luhtsust iPad on ka väliselt väga atraktiivne asi. Usun, et kui õpivahend tekitab sul positiivseid emotsioone, siis nad ulatuvad ka terve õpiprotsessile!

Pad'i kasutamine muudab õpiprotsessi - selles osas mina olen natukene skeptiline, kuna õpiprotsess on juba muutunud, ja iPadi kasutame ei too midagi kardinaalselt uut. Aga nagu ellpool mainisin kasutades atraktiivseid õpivahendeid, me teeme õppijatele õpiprotsessi ka huvitavamaks ja atraktiivsemaks. Samas tänu oma lihtsusele iPad ideaalselt sobib lastele, ehk saab iPadi tõhusalt kasutada algkoolis ja isegi lasteaias.

iPad on käepärane õpilase töövahend 
tundub et jah… täpselt ei tea, ei hoidnud seda käes : )

iPad võimaldab keskenduda olulisele informatsioonile

Ei usu, et iPad kuidagi aitab ja võimaldab paremini keskenduda, mulle tundub, et keskendumine on pigem õppija jada, mitte iPadi. Kuigi võib olla pisut aitab selles osas, et omab range disaini ja ei oma palju erinevaid nuppe.

iPadiga õppimine on interaktiivne
ei oska vastata, kuna ise ei ole töötanud ega õppind iPadiga.

p.s üks off-topic video: Future of Screen Technology

Haridustehnoloog haiglas, ametijuhendi projekt

Kuna pikka aega töötasin Regionaalhaiglas, siis otsustasin mõelda selle üle, kuidas võiks välja näha haridustehnoloogi ametijuhend haiglas.

Regionaalhaigla ei anna tasemeõpet, vaid korraldab suur hulk erinevaid täiendkoolitusi – meditsiinilise, juhtimise, pühholoogia ja arvuti valdkonnas.

Haigla õppetegevuse iseloomustav joon seisneb selles, et haigla lektorid ei ole professionaalsed õppejõud vaid haigla töötajad (arstid, õed, üksuste juhatajad). Nendel on tugevad erialased teadmised ja kogemused, aga samas tavaliselt puudub didaktiline/pedagoogiline ettevalmistus. Seega minu nägemuse järgi peab haridusteholoog olema abiks mitte vaid e-kursuste ettevalmistamisel kuid ka tavaliste auditoorsete kursuste ettevalmistamisel ja läbiviimisel.

HARIDUSTEHNOLOOGI TÖÖÜLESANDED HAIGLAS

1. Lektorite probleemide ja vajadusete välja selgitamine seoses koolituste läbiviimisega Haiglas;
2. Lektorite nõustamine didaktilistes, pedagoogilistes ja andragoogilistes küsimustes
3. Letorite nõustamine IKT küsimustes ja tehniline tugi kursuste loomisel ja läbiviimisel;
4. Sisekoolituste läbiviimine lektoritele uute tehnoloogia võimaluste ja multimeedia vahendite õppimiseks;
5. E-õppe propageerimine ja populariseerimine Haiglas, infotundide korraldamine Haigla töötajatele;
6. Haiglale sobiva õpihaldussüsteemi valimine ja juurutamine;
7. Õpihaldussüsteemi igapäevane haldamine ja administreerimine;
8. Haigla lektoritele julgustamine e-kursuste loomiseks, metoodiline ja tehniline abi e-kursuste planeerimisel ja läbiviimisel;
9. Õppijate nõustamine IKT ja e-õppe küsimustes;
10. Koostamine ja publitseerimine Haigla intranetis õppematerjale e-kursuste loomiseks, erinevate programmide kasutamiseks;
11. Koostöö arendamine teiste asutustega e-õppe edendamiseks Haiglas.

Väike enesetutvustus

Tere!
Mina olen Arkadi, haridustehnoloogia tudeng. 2002 aastal lõpetasin Tallinna Pedagoogikaülikooli andragoogina. Peale ülikooli lõpetamist töötasin arvutikoolitajana “Vaata Maailma” projektis, siis Tallinna Tehnikakõrgkoolis ning viimased neli aastat Põhja-Eesti Regionaalhaiglas.

Hetkel olen tunnitasuline lektor Tallinna Pedagoogilises Seminaris, kus annan arvutiõpetust ja andragoogikat.

Vabal ajal mulle meeldib looduses olla ja vaadata maailma läbi objektiivi.